Meie keskmes on Jeesus Kristus. Allpool on põhimõtted, mille ümber meie kogudus
elab ja õpetab — mitte selleks, et seada end kellestki kõrgemale, vaid selleks,
et olla aus ja läbipaistev selles, mida me Pühakirja põhjal usume ja rõhutame.
Me armastame ja austame kogu Kristuse ihu — kõiki kirikuid, kogudusi ja usklikke,
kes tunnistavad Jeesust Kristust Issandaks. Need põhimõtted ei ole kohtuotsus
kellegi üle, vaid meie oma tunnistus, mille anname alandlikult ja avatud südamega.
Me eristame kolme asja. Põhiasjades ühtsus, kõrvalasjades vabadus, kõiges armastus.
Põhitõed
Evangeelium, mida jagavad kõik tõelised kristlased. Neis me ei tee järeleandmisi.
Rõhuasetused
See, mida just meie esile tõstame, kuid milles teised tõelised kristlased võivad meiega erineda — ja see on vabadus.
Lahtised küsimused
Kus Pühakiri ei ole lõplikult selge ja me ei lukusta südameid.
Allpool nimetatud ajaloolised hääled ei ole meie õpetuse alus — alus on Pühakiri.
Need tunnistajad läbi sajandite ainult kinnitavad, et see usk ei ole uus ega
üksildane, vaid seisab terve kristliku pärimuse sees.
01
Pääste on ainult Kristuses.
Me usume, et inimese päästab Jeesus Kristus — armust, usu kaudu, Tema risti ja ülestõusmise läbi. Pääste on kingitus, mitte teene; see klammerdub Kristuse külge, mitte inimese saavutuste külge. Röövel ristil ei jõudnud enam midagi väliselt teha, ja ometi kuulis ta: „juba täna oled sa koos minuga paradiisis." Selles on meie lootus: arm, mis ulatub igaüheni, kes Kristuse poole pöördub.
Pühakiri
Efeslastele 2:8–9; Luuka 23:42–43; Roomlastele 4:1–5; 1. Peetruse 3:21.
Tunnistajad
Augustinus nägi röövlis tõendit, et usk võib päästa ka enne nähtavat ristimise sakramenti. Reformatsioon koondas selle ühte tunnistusse — sola fide, „üksnes usust" —, mida Martin Luther pidas tõeks, millega kirik püsib või langeb.
02
Ristimine on kallis ja püha.
Me peame ristimist kalliks ja pühaks — see on Issanda enda käsk ning rõõmsa kuulekuse ja avaliku tunnistuse samm. Kes usub Kristusesse ja kellel on võimalus, see ei põlga ristimist, vaid võtab selle vastu hea meelega. Ristimine on märk ja pitser sellest, mida Kristus inimeses teeb, ja me hoiame seda armastuses kogu Tema kirikuga.
Augustinus eristas nähtava märgi ja nähtamatu armu — märk osutab sisemisele tegelikkusele. Westminsteri ja 1689. aasta baptistlik usutunnistus nimetavad ristimist armulepingu märgiks ja pitseriks; Charles Spurgeon rõhutas ristimist kui usu kaudu saadud pääste avalikku tunnistust.
03
Iga usklik on preester ja teenija.
Me usume, et Püha Vaim annab igale usklikule anni ja teenimise. Kogudus on Kristuse ihu, kus iga liige on kallis ja vajalik ning kus igaühel on midagi anda. Me soovime olla kogudus, kus inimesi varustatakse ja julgustatakse teenima, mitte üksnes kuulama.
Martin Luther taastas reformatsioonis „kõigi usklike preesterluse" (teoses „Saksa rahva kristlikule aadlile", 1520) — iga ristitu on preester Jumala ees. Sama mõtet kandis juba varakirik.
04
Jüngrid, mitte ainult kuulajad.
Me usume, et Jeesus kutsus tegema jüngreid — inimesi, kes kasvavad Temas küpseks ja aitavad teisigi kasvada. Me igatseme, et usk ei jääks pinnapealseks, vaid muutuks elavaks ja vilja kandvaks, mis antakse edasi põlvest põlve.
Dietrich Bonhoeffer kutsus teoses „Jüngerlus" tõelisele järgnemisele ja hoiatas „odava armu" eest — armu ilma jüngerluseta —, sest tõeline arm vastab Kristuse enda kutsele.
05
Mitmekesi vanemad ja erinevad anded.
Me usume meeskondlikku juhtimist, jagatud vastutust ja erinevate andide kaasamist. Kui kogudus kasvab ja Jumal annab sobivad inimesed, soovime rajada juhtimise mitme küpse ja läbikatsutud vanema koostööle. Me ei taha ehitada kogudust ühe inimese isiku ümber, vaid Kristuse, Pühakirja ja terve vastutuse ümber. Karjased on seatud teenima ja toetama karja, kõndides nende kõrval.
Pühakiri
Apostlite teod 14:23; 1. Timoteosele 3:1–7; 1. Peetruse 5:1–3.
Tunnistajad
Jean Calvin ja reformeeritud pärimus rõhutasid kogudusevalitsust mitme vanema kaudu — tagasipööret algkoguduse jagatud juhtimise juurde.
06
Kutse ja ordineerimine: Jumal kutsub, Vaim kinnitab, kogudus tunnistab.
Me usume, et kutse ja and tulevad Jumalalt. Käte pealepanemine on koguduse alandlik ja rõõmus tunnistus selle kohta, mida Jumal on inimeses juba teinud. Järjekord on meie jaoks selge ja ilus: Jumal kutsub, Püha Vaim kinnitab, ja kogudus tunneb ära ning tunnistab.
Jean Calvin eristas oma „Institutsioonides" (IV raamat) südames kuuldava „salajase kutse" ja koguduse „välise kutse" — ordineerimine tunnistab Jumala kutset ja seisab selle taga.
Selle korra järgi tunnistas, pühitses ja läkitas Jumaliku Valguse Kogudus 15. septembril 2024 oma vaimuliku Marko Lemsalu.
Me usume, et Vaimu ei tule kustutada, kuid kõik tuleb läbi katsuda ja heast kinni pidada. See kehtib ka prohvetluse ja sisemise juhtimise kohta. Meie mõõdupuu on kooskõla Pühakirjaga ja vili — ja me võtame selle proovi rõõmuga vastu ka enda kohta.
Martin Luther seisis selle eest, et iga õpetust tuleb katsuda Pühakirja ja selge mõistuse järgi ning et südametunnistus jääb seotuks Jumala Sõnaga.
08
Kogu Pühakiri, kontekstis.
Me usume, et õpetust tuleb ehitada kogu Jumala nõu peale, mitte üksikule lausele eraldi. Pühakirja seletab Pühakiri ise, ja terve Piibli tunnistus hoiab meid tasakaalus.
Pühakiri
Apostlite teod 20:27; 2. Timoteosele 3:16–17; 2. Peetruse 1:20–21.
Tunnistajad
Reformatsiooni põhimõte oli „Pühakiri seletab iseennast". Augustinus õpetas teoses „Kristlikust õpetusest", et selgemad kohad valgustavad ähmasemaid; Westminsteri usutunnistus sõnastab sama.
09
Vaimulik reaalsus tõsiselt, kuid kainelt.
Me võtame vaimulikku reaalsust tõsiselt — kurjus on tõeline ja vaimulik võitlus on tõeline. Samas oleme kained ja tasakaalukad: inimene on vaim, hing ja ihu, ja need kuuluvad kokku. Palve ja arstiabi ei ole vastased, vaid mõlemad Jumala kingitused. Me ei kiirusta nimetama iga inimese kannatust vaimulikuks rünnakuks ega iga haigust vaimseks probleemiks — me kuulame, palvetame, katsume läbi ja julgustame vajadusel otsima ka professionaalset abi. Kristus on juba relvituks teinud valitsused ja võimud, nii et me ei ela hirmus, vaid Tema võidu rahus.
C. S. Lewis hoiatas kahe võrdse eksimuse eest — kuradite olemasolu eitamise ja teisalt ebaterve, liigse huvi eest nende vastu. Tervis on nende kahe vahel.
10
Vabadus ja tervenemine on Kristuses.
Me usume, et tõeline vabadus, tervenemine ja taastumine on Kristuses. Jeesuse nimi ei ole valem ega tehnika, vaid Issanda nimi. Seepärast ei otsi me vaimulikku mõjuvõimu, vaid lähedust Kristusega, kuulekust Pühakirjale, palvet, alandlikkust ja armastust.
Pühakiri
Markuse 9:29; Apostlite teod 19:13–16.
See punkt toetub teadlikult ainult Pühakirjale.
11
Tõde armastuses; küsimused on teretulnud.
Me soovime kõnelda tõtt armastuses — ausalt, hoolivalt, ilma hirmuta. Ausad küsimused on meie keskel teretulnud; need on usu küpsuse, mitte tüli märk. Me usume, et tõeline rahu ei ole vaikus, vaid tõde, mida hoitakse armastuses.
Berea kristlasi kiideti, et nad uurisid iga päev Pühakirja, kas õpetus on tõene. Tuntud reegli „põhiasjades ühtsus, kõrvalasjades vabadus, kõiges armastus" sõnastas teoloog Rupertus Meldenius.
12
Leppimine ja vastutus.
Me otsime leppimist ja kanname vastutust üksteise ees. Kus on eriarvamus, seal püüame rääkida ausalt ja näost näkku, tasase vaimuga. Me usume, et armastus ei karda läbikatsumist ning et ühtsust hoiab aus südame avamine, mitte selle peitmine.
Dietrich Bonhoeffer rõhutas teoses „Üheskoos elades", et patutunnistus ja vastastikune vastutus ei nõrgesta osadust, vaid hoiavad seda terve ja ausana.
Kuidas me neid põhimõtteid hoiame
Me hoiame neid armastuses, mitte uhkuses. Me armastame ja austame kõiki kirikuid,
kogudusi ja usklikke, kes tunnistavad Jeesust Kristust Issandaks — meie eesmärk ei
ole seista kellestki kõrgemal, vaid seista Kristuse kõrval ja Tema rahva keskel.
Me eristame põhitõed rõhuasetustest ega pea neid, kes meiega mõnes asjas erinevad,
vaenlasteks. Me näeme praegu osaliselt ja võime eksida üksikasjades; viimane sõna ei
ole inimese, vaid Issanda oma. Ülaltoodud ajaloolised hääled on tunnistajad, mitte
autoriteet — autoriteet on Kristus ja Tema Sõna. Meie soov ei ole võita vaidlust,
vaid ülendada Kristust ja teenida inimesi.
Soli Deo Gloria.
Kasutame Google'i reklaamiküpsiseid ainult selleks, et mõõta
meie reklaamide tulemuslikkust — ja ainult sinu nõusolekul.
Kuni sa ei nõustu, ei laeta ühtegi küpsist ega saadeta sinu andmeid Google'ile.
Loe privaatsuspoliitikat.
